Pirita kogub noorema põlvkonna seas populaarsust

Nõudlus Pirital asuvate kodude järgi on alati kõrge olnud ja oleme ka ise selle piirkonna arengus aktiivselt kaasa löönud. 2019. aastal valmis Kloostrimetsa2 elamukruntide arendus ja hetkel oleme joont alla tõmbamas Kuukressi elurajooni (www.kuukressi.ee) müügile, kus on alles üks-kaks korterit. 

Pildil on üks viiest Kuukressi kortermajast. 

Aktiivne elamuarendus üldpildis koondunud Pirita idaossa, samal ajal on uute äripindade lisandumine pidurdunud. Küll aga nähakse potentsiaali Pirita TOP-i ala esmaklassiliseks ärikeskkonnaks kujundamisel. 

Kokku investeerime 2021. aastal Pirita elukeskkonna parendamiseks umbes 50 miljonit eurot. Aasta-aastalt on see summa tõusnud 5-10 miljoni euro võrra ja jõudnud tänase mahuni. Need investeeringud hõlmavad haridusmaastiku ja infrastruktuuri laiendamist, uute vabaajakeskuste-sportimisvõimaluste loomist ja ka keskkonna parandamist nii heakorra poole pealt kui ka uuenduste poole pealt. 

Pirita linnaosa elanike arv on 2021. aastal jõudnud sellisesse etappi, kus me oleme 19 000 elanikuga linnaosa. Viimasel ajal on just noorema põlvkonna inimesed siia elama asunud. Tingitud on see võib-olla sellest, et oleme hästi rohelise keskkonnaga ja ehk ka natukene parema elukvaliteediga piirkond kui korterelamutega täidetud linnaosad. 

Kuna noored tulevad, siis on oodata ka Pirita linnaosa noorema põlvkonna kasvu, millega tuleb hakata mõtlema haridusmaastiku investeeringute suurendamisele ja sellega on tänaseks algust ka tehtud. 2021. aastal uuendame või laiendame kolme linnale kuuluvat ja eri vanusele mõeldud haridusasutust ning uuenduskuuri läbivad ka Pirita Majandusgümnaasium ja Merivälja kool. 

Elanike arv kasvuga tuleb üle vaadata ka ühistranspordi- ja teedevõrgustik. Viimase osas võiks esile tuua Mustakivi tee läbimurret, mille plaanime lähima kolme aasta jooksul ellu viia. See on üks suuremaid läbimurdeid Pirita ja naaberlinnaosade mõistes. Tulevikus tagab see läbimurre hea ühenduse linnaosade vahel ka Rail Balticu valmides. 

Et ajalooliselt on Pirita kujunenud tervisesportlikuks linnaosaks ja keskuseks, kuhu tullakse kokku ülelinnaliselt ja ka teistest maakondadest, siis ei saa mainimata jätta sellealaseid uuendusi. Sel aastal pikendame Pirita-Kloostrimetsa metskonna - Lillepi pargi terviserada, mis saab laienduse tulemusel olema umbes 10 km pikkune. Lisaks püstitame Pirita jõele väliujula, mille juured lähevad tagasi 1960ndatesse välja. Ja nii ongi, et kõik ideed, mis me ellu viime, ei ole värsked, vaid me proovime taas ellu äratada ka ajaloolisi spordiobjekte, seda muidugi koostöös kogukonna ja spetsialistidega.

Mis puudutab veel ajaloolisi spordikomplekse, siis Pirita Velotreki osas ootab hetkel linn riigilt kaasfinantseerimist. Kui kõik läheb esialgse plaani päraselt, siis aastaks 2025 oleks uus kaasaegsete tingimuste ja sisetreki rajaga spordirajatis püsti ja tooks  Eestisse tagasi kõik meie velotreki sportlased, kes hetkel käivad treenimas naaberriikides. Et tuua Eestile täiendavaid medaleid, siis võiksime seda spordiala arendada siinsamas Pirital ja anda oma noortele võimaluse uute spordialade harrastamiseks. Projekti investeeringute kogumaht oleks 12 miljonit eurot. 

Rääkides kultuuriprojektidest, siis tahan käsile võtta kalmistukultuuri arendamise Pirital eeskätt audiogiidi välja töötamisega. Siin on ikkagi mitmeid kalmistuid, kus on palju tuntud inimesi puhkama saadetud. Selline praktika on Lääne-Euroopas üsna laialdaselt levinud. Olen tähele pannud, et giidid räägivad kalmistutel väga erinevat juttu ja selle kvaliteedi ühtlustamiseks tuleks kõik andmed kokku koguda ja leida neile väljund audiogiidi näol. Sellega saaks tõsta turismi, tuua läbi selle ettevõtetele lisatulu ja lisa teenimisvõimalusi nii logistiliselt kui meenete näol. Sest ajalugu ulatub ju Pirital väga-väga kaugele, just eriti Pirita kloostriga seoses. Tegemist selle projektiga jätkub tõenäoliselt aastakümneteks, kuna varasemalt pole sellega kahjuks tegeletud. 

Hetkel oleme kõik uued korterelamute planeeringud nii seadnud, et kas 0 või esimene korrus peab olema äripind. Tänu sellele toovad uusarendused Piritale juurde teenuseid näiteks iluteenuste, restoranide, büroode näol. 

Üks praegusel hetkel silmapaistvamatest arendustest on Merivälja tee 33, kuhu kavandatakse väikeettevõtjatele ja meditsiiniasutustele pindasid, et inimesed saaksid endale kodu lähedale kontori püstitada. Ja ega Pirital väga seda vaba maad ei ole ehk tegelikult planeeringutega hakkavad arendused siin lähiaastatel läbi saama.  Ümberringi on looduskaitseala, sinna kindlasti ei saa tuua büroopindasid. 

Küll aga me oleme lähtunud sellest, et Pirita TOP-i alune äri- ja büroopindade maa on ka detailplaneeringus ette nähtud kui büroopindadega korterelamute ala. Hea näide siia kõrvale tuua on Noblessner. Ehk siis edaspidi proovimegi Pirita TOP-i alust ala kujundada nii, et sellest saaks Pirita ärikvartal. See on kõige suurem ettevõtluskeskkond Pirital, kuhu on kavandatud ka väiketootmist. Ja ma arvan, et kui see nurk on niimoodi aja jooksul kujunenud, siis seda peaks tulevikus ka samamoodi edasi arendama. 

Asumipõhiselt toimub hetkel kõige suurem ja laiapõhjalisem areng Laiaküla, Lepiku, mingil määral ka Kloostrimetsa asumis. Sinna on kavandatud mitmeid kolme- või neljakordseid korterelamuid. Teistes asumites leiavad aset üksikarendused 

Piritat ootab kuni seitsme-kaheksa aasta perspektiivis arenduse lõpp, kuna kõik mahud on täitumas. Ja siin tuleb ka linnal võimalikult kiiresti hakata arendama haridusasutusi, võib-olla luua juurde täiendavaid koole. Linn kindlasti oma maid ära ei anna. Need on hoitud just selle eesmärgiga reservis, et viia tasakaalu elanike hulga kasv ja koolide vajadus, infrastruktuur, vabaajakeskuste, sportimise ja muude harrastuste võimalused. 

Sellegipoolest isegi kui planeeringud saavad mingil hetkel otsa, siis arendamist on küll ja küll, et muuta Piritat aina meeldivamaks ja kutsuvamaks elukeskkonnaks.