Blogpost featured image
31.03.2025

Favorte: need 5 tegurit mõjutavad lao kõrvalkulusid rohkem, kui arvatakse

Uut laopinda valides keskenduvad ettevõtete juhid tavaliselt asukohale ja ruutmeetri hinnale. Nendega koos tuleks aga tähelepanu pöörata ka kõrvalkuludele, mis võivad aastas tähendada tuhandeid eurosid lisakulu või hoopis kokkuhoidu.

Favorte Stocki müügijuht Liina Tettermann toob välja viis tegurit, mis kõrvalkulude suurust reaalselt mõjutavad, ja selgitab, miks tasub neid numbreid põhjalikult analüüsida juba enne lepingu sõlmimist.

1. Tehnosüsteemid ja nende kalibreerimine

Uued laohooned on energiatõhusamad tänu parematele tehnosüsteemidele, mis tõstavad märgatavalt ärihoone soojapidavust.

„Meie majasisese haldustiimi kogemus näitab, et süsteemide sisse töötamine peale hoone valmimist on sama tähtis kui nende tehniline võimekus. Kui kalibreerimine vahele jätta, siis kajastub see kohe kõrgemates kõrvalkuludes,“ ütles Tettermann.

2. Ligipääs päikeseenergiale

Tettermann soovitab uut laopinda otsides kindlaks määrata, kas üürnik saab tulevikus tarbida kohapeal toodetud roheenergiat. Näiteks on Tähetorni Tehnopargi hoonete katusele rajatud 600 kW võimsusega päikesepark, mis katab umbes poole üürnike aastasest elektrivajadusest.

„Meie kliendid saavad toodetud päikeseenergiat kasutada võrgutasudeta, mis muidu moodustavad keskmiselt 40% elektriarvest. See on reaalne kulu, mille pealt saab päikesepaneelidega arendustes kokku hoida,“ lisas ta.

3. Üürniku profiil

Kõrvalkulude suurus on vastavuses üürniku energiatarbimisega. Suurtel tootmisettevõtetel kulub seadmete töös hoidmiseks ja tervisliku töökeskkonna tagamiseks palju energiat. 

„Seevastu peamiselt ladustamise ja logistikaga tegelevate e-kaubandusettevõtete elektrikulu on tunduvalt väiksem,“ selgitas Favorte Stocki müügijuht. 

4. Temperatuur ja ventilatsiooni intensiivsus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on võimalik ühe kraadi langetamisega saavutada vähemalt 5%-line kokkuhoid küttekuludelt. Hästi soojustatud hoonetes võib kokkuhoid ulatuda koguni 10%-ni. 

„Mõned äripinna tehnosüsteemid võimaldavad aegprogrammeerimist. Ajal, mil kogu tiim töötab kodukontorist, on kollektiivpuhkusel või nädalavahetust veetmas, saab optimeerida ka äriruumide temperatuuri ning ventilatsiooni intensiivsust,“ märkis Tettermann. 

5. Suur versus väike hoone

Suures hoones jaguneb halduskulu (koristusteenused, lume lükkamine, haljasalade hooldus jne) suurema mahu peale ära ja seega on võimalik sellelt säästa. 

Tettermann juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et mida suurem hoone, seda suurema tõenäosusega on seal üldalasid ja koridore, mille hoolduskulu jääb samuti üürnike kanda. „Ühine oote- ja puhkeala võib suures plaanis sinu ärile kasuks tulla. Kui soovid neid aga kindlasti vältida, pööra uut laopinda valides tähelepanu selle, kas üüripinnale on tagatud eraldi sissepääs või mitte,“ lausus ta.

Enne üürilepingu allkirjastamist tutvu reaalsete arvetega

Üllatuste vältimiseks on kõige kindlam küsida konkreetse ärihoone kõrvalkulude arveid nii suve- kui ka talveperioodist. Kui hoone on alles arendamisel, siis analoogse ärihoone arveid või arendaja portfelli kõrvalkulude keskmist. 

Tänu süsteemsele lähenemisele ja majasisesele haldustiimile on Favorte Stock üüripindade kõrvalkulud aasta-aastalt langenud. „Vanemates laohoonetes võivad kõrvalkulud kerkida 4-6 euroni kuus. Meie portfelli 2024. aasta kõrvalkulude keskmine oli aga 1,6 eur/m2 kuus,“ ütles Tettermann.